Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Et see lehekülg kipub minema liiga pikaks, tuleb aeg-ajalt osa materjalist arhiivida.
Eelnev arhiiv		Alusta uut teemat

Please use Embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other Wikis.

SOPA

Lükkasin SOPA ja PIPA teemadel väikese teate üle. Praegu oleks hea aeg neid artikleid tõsiselt arendada. Ivo 17. jaanuar 2012, kell 16:28 (EET)

URAA

Jälgimiseks: http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/All_files_copyrighted_in_the_US_under_the_URAA – mis osas ja kui palju see meid mõjutab?--Morel 20. jaanuar 2012, kell 00:32 (EET)

Vaatasin selle nimekirja üle ja paistab, et meid see eriti mõjutada ei tohiks. Enamus pilte on sellised, mida meil kindlasti ei kasutata. Kokku mõjutab see vist ainult kahte fotot (Juan María Bordaberry ja Eduardo Acevedo Díaz). Ivo 20. jaanuar 2012, kell 01:55 (EET)

Pooleli artiklid

Äkki oleks parema ülevaate saamiseks võimalik tekitada ka olukorra, kus pooleli malliga artiklid läheksid ka automaatselt loendisse? Analoogselt toimetamist ja vormindamist vajavate artiklitega. Mina kasutan viimasel ajal neid loendeid toimetamistöö tegemisel, sest mõttetu on luua pidevalt uusi artikleid kui vana materjal on massiliselt korrastamata. Lihtsalt mõte. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 12:31 (EET)

Pead silmas seda kategooriat? Sisuvälise kategooriana on ta lugejate eest peidetud. (Kõik toimetamiskategoorad võiks olla peidetud.) Peidetud kategooriaid näed redigeerimisakna allosas või kui teed eelistuste all valiku "Näita peidetud kategooriaid". 88.196.241.249 29. jaanuar 2012, kell 14:16 (EET)

Jah, ma ei tea, miks ma seda ei suutnud leida. Mul on need peidetud kategooriad otsingusse kaasatud, aga mingipärast sellest olen suutnud üle vaadata. Aitäh osutamast, see on abiks. Pidasingi kummaliseks, miks selle toimetamismalliga kategooriat ei kaasnenud, aga nüüd näen, et olin lihtsalt hooletu. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 14:27 (EET)

Kultuurimälestised Vikipeediasse 2012

Eelmisel aastal korraldasime eduka fotovõistluse Kultuurimälestised Vikipeediasse ja saime juurde suure hulga pilte Eestimaa muinsuskaitseobjektidest. Sama tehti veel 17 Euroopa riigis koondnime all Wiki Loves Monuments. Sel aastal võtavad osa ka riigid mujalt maailmast. Kas saame meie siis nendest kehvemad olla? Eestis on kindlasti veel mälestisi, millest pole ühtegi vaba pilti Vikipeediasse panemiseks või saaks teha parema või põneva nurga alt vaatava foto. Seega kutsun nii eelmise aasta vabatahtlikke kui kõiki teisi vikipediste appi seda võistlust korraldama. Igaüks saab midagi teha. Kui sulle meeldib näiteks plaane välja mõelda või programmijuppe nikerdada, e-kirju saata, joonistada, inimestele infot jagada, sponsoreid otsida, auhindu välja mõelda, fotonõuandeid jagada, oma sõpradega koos fotoretkele minna jne... mõtle ise, mida sa oskad ja mis sulle meeldib ja leiame sulle rakenduse. Ka lihtsalt oma mõtete ja arvamuse jagamine võib palju aidata, ei pea üldse suurt vastutust enda peale võtma. Mina tundsin küll eelmise aasta võistlust koos teistega korraldades, et saame millegi suure ja toredaga hakkama. Kui tahad ka nii tunda, siis anna oma huvist nädala jooksul teada. Tegutsema me veel nii vara ei hakka, aga see tuleb küll ära teatada, et Eesti sel aastal osa võtab. Võtab ju, eks? Adeliine 6. veebruar 2012, kell 09:30 (EET)

Selle yleskutse võiks me Facebooki ka riputada. Ja miks mitte blogisse. --Oop 6. veebruar 2012, kell 09:59 (EET)

Mõttekriips ja sidekriips artikli pealkirjas ja otsisõnad

Sai kirjutatud artikkel pealkirjaga "Eesti-Soome kirjandussuhted", mida saab jätkatud. Artikli pealkiri on mõttekriipsuga (Eesti–Soome), mitte aga sidekriipsuga. Eesti keeles peab eesti grammatika järgi olema sellistel juhtudel mõttekriips, mitte sidekriips. See aga vist mõjutab otsingut. Teistel artiklitel, kus on sees Eesti-Soome, on reeglitevastaselt sidekriips. Nähtavasti sellepärast, kui valida Eesti-Soome kirjandussuhted s i d e kriipsuga, siis EI ilmu mõ t t e k riipsuga artikkel "Eesti–Soome kirjandusssuhted" nähtavale. Mida peaks tegema? Oleks hea, kui keegi saaks seda asja kontrollida ja seaks selle asja korda, nii nagu siin on hea tava. Ja paneks vastavasse kohta ka õpetuse. Tänu. --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:35 (EET) LISAN IGAKS JUHUKS KÕNEALUSE ARTIKLI LINGI http://www.ziemiaprzyszlosci.pl/samochody//w/et/Eesti%E2%80%93Soome_kirjandusssuhted --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:40 (EET)

Siin on siiski kohane sidekriips, vt http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81 – punkt 8 --Morel 8. veebruar 2012, kell 13:49 (EET)

Hüva. Valikuid leidub. Jäägu sidekriips. Tänu. Artikkel on pealirjastatud aga mõttekriipsuga ja otsisõnade peale nähatavale ei ilmu. MIDA TEHA? Kas ümbersuunamine? Ei oska neid asju. OLEKS TARVIS ABI. Või peaks artikli kustutama ja uuesti üles laadima? Selliseid asju saab vist teha administraator? --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 14:41 (EET)

WikiWomenCamp, Argentina, May 2012

I am using Google Translator. I do not speak Estonian. I am helping to organise a conference for women involved with Wikimedia Foundation projects. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp ) If possible, would like a woman from Estonia to attend. It will be an opportunity to gain leadership skills, and to interact with women from other countries who are trying to help improve Wikimedia in their own countries. In preparation for this conference, we are trying to benchmark the participation rates of women on Wikimedia projects, the places women participate and content related to women from specific countries. We have created a page about Estonia at http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. It would be fantastic if people from Estonia could help improve this page, or create a version that is written in Estonian. Thank you for your help and patience.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Ma kasutan Google Translator. Ma ei oska eesti keelt. Ma aidates korraldada konverentsi naiste seotud Wikimedia Foundation projektid. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp) Kui võimalik, tahaks naine, Eesti osaleda. See on võimalus saada juhtimisoskusi ja suhelda naised teistest riikidest, kes üritavad parandada Wikimedia oma kodumaal. Ettevalmistamisel sellel konverentsil, püüame võrrelda osalemise määr naiste Wikimedia projektide kohtades osalevad naised ja sisu on seotud naiste konkreetsete riikidega. Oleme loonud lehekülje kohta Eestis http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. Oleks fantastiline, kui inimesed Eestist võiks aidata parandada seda lehekülge või luua versioon, mis on kirjutatud eesti keeles. Täname abi ja kannatlikkust.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Kuni 18. märtsini on võimalik taodelda osalemisstipendimit. [1] --WikedKentaur (arutelu) 8. märts 2012, kell 16:18 (EET)

Verstapost

Täna u 12.30 täitus eestikeelses Vikipeedias 3 miljonit redaktsiooni. Ivo 11. veebruar 2012, kell 18:02 (EET)

Vene vikis Eesti nädal

13. – 19. veebruar on vene vikis Eesti nädal ru:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Эстонская неделя. --Mona 12. veebruar 2012, kell 14:00 (EET)

Lähme siis appi. Aga sellega seoses on tähelepanuväärne, kui paljudel vene vikisse kavandatud artiklitel puudub eesti vaste. Pyyaks needki ära teha? --Oop 12. veebruar 2012, kell 15:08 (EET)

Эй, ухнем! Eestikeelses vist taolistest nädalatest tolku poleks, kirjutajaid on liiga vähe? Või siiski?--Morel 12. veebruar 2012, kell 16:01 (EET)

Kaks aastat tagasi Läti nädalal kirjutati 63 uut artiklit ru:Википедия:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Латвия. Selle tulemuse võiks vähemalt lüüa :) Mona 12. veebruar 2012, kell 16:15 (EET)

Me võiks mitte nädalaid, vaid kuid proovida. Või tegelikult, kui aus olla, me võiks korraldada mõnel konkreetsel teemal väikesi vikimaratone: koguneda väikese kambaga kellegi elutuppa või mõnda ylikooliruumi ning teha mõne tunni jagu kontsentreeritud tööd, olgu või nelja-viiekesi. Äkki kraabiks MTY taskupõhjast natuke tee-ja-kypsiseraha ka. --Oop 12. veebruar 2012, kell 16:29 (EET)

Kaastöö loendur ja loodud artiklid

Kaastöö loenduri ja loodud artiklite lingid Eri:Kaastöö allääres ei töötanud, sest neid toolserveris pidava kasutaja konto aegus. Teine kasutaja võttis koodi üle, lingid on nüüd vastavalt tema kasutajanimele. Muutsin kaastöö lehe jaluses ära. Muu kõik sama. Adeliine 14. veebruar 2012, kell 16:46 (EET)

Michael Patrick Kaltenhauser

Привет из русской и латышской Википерии коллеги! Сразу извиняюсь, что пишу не на эстонском.
У меня к вам есть одна просьба - перевести на эстонский статью о футболисте ru:Кальтенхаузер, Михаэль. В прошлом сезоне он играл в составе JK Sillamäe Kalev, а в этом - будет в рядах JK Tammeka [2].
У меня у самого в планах написать о нём в латышской Википедии (с en.wiki статья была удалена, а de.wiki его пока не интересует). Так что буду очень признателен, если кто-то откликнется! С уважением, Dark Eagle 14. veebruar 2012, kell 21:57 (EET)

Robotite kasutamine

1.Kas robotite kasutamine selleks, et esile tuua mingi asutuse töövili muutumatul kujul, on ikka autoriõigustega kooskõlas? Mismoodi on Krattboti kasutamiseda (andmemaas ISIK jt vastavad.) 2.Kas boti kasutamine on kooskõlas botist hoidumise poliitikaga? Palju kasutavad botist hoidumiseks vastavaid programme. --Biblikas 15. veebruar 2012, kell 10:49 (EET)

1. Sõltub sellest, mis kujul seda tehakse. Kui kysimus on selles, et genereerida kellegi olemasoleva andmebaasi kirjetele linke Vikipeediast, siis see ei tähenda autoriõigusega kaitstud andmebaasi kopeerimist. Kui kopeeritakse teksti või pilte, on see autoriõiguse rikkumine ja ka Vikipeedias keelatud. 2. Kelle poliitikaga ja mis programme? Kui keegi ei taha, et tema veebilehti botid kylastaks, paneb ta root directory'sse robotikeelu ja asi tahe. Aga see on puhtalt tema enda rõõm. Kui ma kuulutan välja oma isikliku "botist hoidumise poliitika", siis see mõjutab mu enda tegevust ja ei kedagi muud. Või on jutt mingist Vikipeedia poliitikast, millest ma veel kuulnud ei ole? --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)

Pidades silmas Euroopa inimõiguste kohtunik Julia Laffranque'i kaunis kategoorilist väidet – "juriidika on valdkond, kus on keeruline asju põhjendada ja kommenteerida nii selgelt, et tavainimesed sellest täpselt aru saaksid" (delfi, 5.11.2009), ning lisaks sellele veel asjaolu, et pole mul õnnestunud tudeerida õigusteadust, siis võib-olla et ei peakski sõna võtma, aga minu mäletamist mööda, ei tohi andmebaase, erinevalt trükistest, ka mitte isiklikuks otstarbeks kopeerida (vt nt AõS § 18 lg 2 p 3 ja Karmen Linask, "Autoriõigus raamatukogus: mida on kasulik teada"). See vist tähendab seda, et ilma loata ei tohi vist isegi linke artiklitesse panna. Sellegipoolest, enne suure töö tagasipööramist, tasuks asjaosalistel see nõusolek ühes seda saatvate vabandustega hankida. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).

Ei tahaks hästi uskuda, et linkide lisamine andmebaasikirjetele on sama mis andmebaasi kopeerimine. Aga juriidiliselt on muidugi kõiksugu perverssused võimalikud, nii et tasuks kontrollida. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:49 (EET)

Muuseas, siin võiks asjasse puutuda AõS § 19 lg 1 ja 2, ehkki linkimise juriidiline staatus on praegu segane. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:54 (EET)

Linkide lisamine andmebaasile ei ole selle kopeerimine. See on lubatud.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)

Küsimusest robotitest hoidumise eesmärgi kohta ei saanud aru, palun täpsustada. Samas märgin siinkohal ära, et minu meelest ei ole robotite kasutamine korduvate rutiinsete tegevuste läbiviimiseks küll ebasoosingus. Ammuilma tuleks kategooriate loomine sünniaastate, teenetemärkide ning biograafiate jt loendite koostamine anda üle robotitele. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).

Loendid on vaheetapiks linkide lisamisel artiklitesse. Kui mõni loend ei sobi, siis kustutatagu. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:31 (EET)

Ehk annad lingi mõnele sellisele loendile.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)

Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/EEVA ja Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/ISIK. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 18:03 (EET)

Mina ei näe neis rikkumist, sest kasutatud on vaid osa andmebaasidest leitavat infot.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 18:18 (EET)

Tõepoolest, andmebaasist yhe või paari parameetri alusel tehtud päringu salvestamine ei ole autoriõiguste rikkumine. See on andmebaasi kasutamine vastavalt AõS § 25-1: "Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks." --Oop 20. veebruar 2012, kell 18:35 (EET)

Üks Saksamaa entsüklopeedia ei lubanud oma märksõnastikku saksa vikipeedias avaldada. Andres 21. veebruar 2012, kell 05:29 (EET)

Eks kohalikud seadused ja nende tõlgendused on erinevad. --Oop 21. veebruar 2012, kell 08:34 (EET)

---

Natuke teemaväline, aga mis robotitesse puutub, siis kas oleks potentsiaali sellel, kui teha mingi lehekülg "soovitud robotitööd" (umbes nagu soovitud artiklid ja pildid)? Mõte see, et kui mul on mingi töö, mida saaks robot teha, aga mul endal robotit pole ja ei oska teha, siis keegi teine, kellel on robot, saaks selle töö ära teha. Näiteks mingid masskategoriseerimised jne. Kuidas robotiomanikud sellesse suhtuksid? See lehekülg ei tohiks muidugi "seisma jääda" nagu soovitud artiklid, et kui kellelgi tuju tuleb, siis teeb. Neid robotitöid oleks üldiselt üsna kiiresti mõistlik siis ära teha. Adeliine 21. veebruar 2012, kell 13:39 (EET)

Paljusid massmuudatusi saaks ka ilma mingite robotiteta ära teha, kui oleks lubatud kasutada erilehekülge replace text. Aga seda vististi keskusest lubada ei taheta. -- Ahsoous 21. veebruar 2012, kell 16:59 (EET)

Inglise Vikipeediast peaks ka teoreetiliselt abi saama paluda, seal on see leht Wikipedia:Bot requests. Pelmeen10 22. veebruar 2012, kell 14:12 (EET)

Tähelepanuväärsuse kriteeriumid

Nagu järjekordselt selgus, on meil vaja tähelepanuväärsuse kriteeriumeid. Loomulikult ei saa need olla lõplikud ja vaieldamatud, kuna alati esineb piiripealseid juhtumeid, ent me saame siiski mingid reeglid paika panna, et iga jauram ei saaks reeglite puudumisele apelleerida. ("Ja küsimus on ka selles, et kuidas nad saavad öölda et see ja see allikas ei ole usaldusväärne tähelepanuvöörtuslik? See on nii individuaalne küsimus! /---/ Viki on mailma entsüklopeedia ja iga väike looma tüüp peab seal sees olla, ainult nii ta saab olla täielik, seega ma ei usu et see on korrektne et meid ilma põhjuseta eemaldatakse.") Tegin sellise visandi: Kasutaja:Oop/Ettevõtete tähelepanuväärsuse reeglite visand. Muditagu. --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)

Väärtajakirjandusest

Minu meelest võiks ajalehele Postimees autoriõiguste rikkumise osas kõvahäälse märkuse teha (juhtida nende tähelepanu AõS § 12 punktidele 1, 2 jne). Kui on ikka pandud litsents, et foto autori nimi tuleb kirja panna, siis ei ole minu meelest siin küll ruumi kaksipidi arvamiseks. Näiteks illustreeris täna postimees.ee artiklit "ERR: hauaplaatide leid lükkab Kuressaare kiriku remondi tähtaja edasi" Ivo tehtud pilt. Mina Ivo eest rääkida ei tea, aga minu tehtud piltide puhul olgu küll autori nimi/pseudonüüm kirjas. --kanakukk 17. veebruar 2012, kell 10:29 (EET).

Pildi kirjelduslehel olev sõna should küll ei kohusta mainima -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 14:50 (EET)

Kui litsents on cc-by-sa, siis peab tingimata omistama ju? Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:10 (EET)

omistatud ju on, seda küll tuleb ju nii teha nagu autor tahab, aga mida ta tahab? Muidugi seal on veel topeltlitsents (GFDL) ka ja klausel, et kasutaja valib välja selle mida ta ise soovib... nüüd mida õieti ka Postimees soovib me ei tea, aga äkki nad andsid sellega oma teksti ise ka GFDL-i alla ;) -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 15:21 (EET)

Aga mul on selline mulje jäänud, et see cc-by-sa ütlebki, et tuleb minimaalselt autori nimi öelda. Enamik üleslaadijaid ei pane ju mingeid oma tingimusi kirja, litsents peaks nagu kõik ära ütlema. Kui Postimees annab teksti GFDL-i alla, peaks see artikli juures märgitud olema ja tegelikult GFDL nõuab, et litsentsi tekst oleks ka juures :P (või vähemalt link). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:30 (EET)

Autori nime ei pea mainima, kui autor pole sellest selgelt märku andnud.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)

Kus selline asi kirjas on? Litsentsitingimustes on kirjas "Need õigused on teil järgmistel tingimustel: Autorile viitamine — Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms)". Ma saan sellest nii aru, et kui commonsis on pildi juures minu (kasutaja)nimi, siis vastavalt selle tingimusele tuleb nimi ka mujal pildi juurde panna. Ja iga pildi juures on selle üleslaadija nimi olemas. Seega tuleb vastavalt litsentsitingimusele nimi nimetada ja pole vaja seda eraldi juurde kirjutada. Millest mina aru ei saa või millest teie aru ei saa? Adeliine 20. veebruar 2012, kell 19:34 (EET)

Jajah, võiks kära teha küll. Ma veidi aega tagasi nägin enda tehtud pilti facebookis Tartu piltide albumis, mingi raam oli ümber pandud dorpat.ru kirjaga. Iseenesest tore, levitada ja muuta võib ju ikka, aga autori nime ega päritolu kirjas polnud. Dorpat.ru lehelt ma ka ei leidnud seda infot. Kirjutasin siis lehe haldajale (õigemini google translate kirjutas vene keeles) ja mingid märked said kusagile juurde. Kui ikka ise ei torgi, siis nad ei oskagi üldse litsentsitingimusi vaadata. Ja mitte ainult piltidega. Vaata seda (ma muidugi ei tea, kas kõik saavad sellele ligi). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 14:01 (EET)

Kas te suudate veel sarnaseid juhtumeid leida? Ajakirjandus, poliitikute ja erakondade kodulehed... mis iganes suured ja tähtsad, kes Wikipediat kasutavad, kuid ei viita. Ma kirjutaks sellest yhe loo, mis sobiks praeguse autorikaitsepaanika taustal meediasse nagu rusikas silmaauku. Lihtsalt näitena sellest, et kui juba praeguste elementaarsete põhiõigustega ei suudeta normaalselt ymber käia, ega siis karistuste karmistamine kah ei aita. --Oop 17. veebruar 2012, kell 18:22 (EET)

Kas enne ajakirjanduse sarjamise kallale asumist ei peaks korda tegema Vikipeedia enda viitamata lehti või mahakirjutusi?--Morel 17. veebruar 2012, kell 18:30 (EET)

Neid ei ole väga palju, me võiks need paari väikese vikitalguga korda teha. (Ettepanekuid koha ja aja asjus?) Aga yldiselt on probleem laiem. Ma ei usu, et yhelgi poliitikul, keda hiljuti piltide virutamisega seoses nöögiti, oli midagi väga kurja kavas. Inimesed lihtsalt ei mõtle sellistele asjadele. Autoriõiguse ideoloogia ja inimeste hoiakute vahel on lõhe; rangelt võttes on Postimees pannud toime autorsuse varguse, mis on karistatav reaalse vanglakaristusega, ent vaevalt usub keegi, et PM toimetaja peaks nyyd vangi minema. Aina laiemast kriminaliseerimisest ACTA laadis ei ole sellises olukorras abi. --Oop 17. veebruar 2012, kell 19:19 (EET)

Olen näinud korduvalt kui on mainitud allikana wikipediat, kuid tavaliselt on need olnud suht vabade tingimustega pildid, kus autor ei nõua enda äramainimist.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)

Võib-olla tuleks teha eestindatud piltide kasutusjuhised commons:Commons:Reusing content outside Wikimedia eeskujul. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:34 (EET)

Terminoloogiaprogrammi juhtkomitee seisukoht: Vikipeedia formaat sobib terminoloogiatöö läbiviimiseks

Info: Esitasin 8.12.2011 Terminoloogiaprogrammi juhtkomiteele küsimuse, kas Vikipeedia formaat on terminoloogiatöö läbiviimiseks terminoloogiaprogrammi seisukohalt aktsepteeritav? Sain komitee 15.2.2012 toimunud koosoleku põhjal vastuse, et Vikipeedia formaat sobib terminoloogiatöö läbiviimiseks.--Andrus Kallastu 18. veebruar 2012, kell 18:03 (EET)

Ma saan nüüd aru, et terminoloogiatööd hakatakse vikipeedia formaadis läbi viima? :O Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 19:54 (EET)

Kas see tähendab, et sellest programmist saaks küsida raha Vikipeedias terminoloogiaga tegelemiseks?--Morel 18. veebruar 2012, kell 22:40 (EET)

Kui raha küsida, tuleb kõigepealt moodustada autoriteetne komisjon, kes on nõus tööd vikis tegema.

Teiseks tuleb Vikipeedias läbi arutada, kuidas töö hakkab käima. Andres 19. veebruar 2012, kell 08:34 (EET)

Mida selle formaadi all nüüd täpselt mõeldakse: kas wiki tarkvara kasutamist, samade põhimõtete alusel mingite asjade tegemist või kogu töö otseselt Vikipeedias tegemist?--Kyng 19. veebruar 2012, kell 15:19 (EET)

Esitasin küsimuse, kuna lehel http://www.rakenduslingvistika.ee/index.php?view=content&id=149 on tekst: "On soovitatav, et terminoloogiaprogrammi toetuse saanud terminisõnastike ja terminibaaside tegijad kasutaksid mõistepõhist üldkasutatavat terminibaasi. Veebipõhiselt on saadaval kaks Eestis tehtud ja edasi arendatavat töövahendit: Werkdata OÜ loodud termbases.eu ja Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemi EELex terminoloogiavariant. Kummagi abil on võimalik terminoloogi tööd lihtsustada ja sõnastike kvaliteeti parandada." Terminoloogiaprogrammi juhtkomitee meelest vastab mõistepõhise üldkasutatava terminibaasi nõuetele ka Vikipeedia.--Andrus Kallastu 21. veebruar 2012, kell 00:37 (EET)

Kuidas see reaalselt käiks? Andres 21. veebruar 2012, kell 05:33 (EET)

Selle seisukoha järgi erialaterminoloogia töörühm või komisjon, mis taotleb riigieelarvelist toetust[3], võib oma tööd teha ka Vikipeedias. Järgmine taotlemise tähtaeg on 15.9.2012. --Andrus Kallastu 21. veebruar 2012, kell 13:36 (EET)

Kas see tähendab, et Vikipeediasse hakkab tekkima originaalsisu?--Kyng (arutelu) 14. märts 2012, kell 09:31 (EET)

Tähelepanu! Eesti Terminoloogia Ühing kuulutab välja konkursi süstemaatilise oskussõnavaraarendusega tegelevate terminikomisjonide ja töörühmade toetamiseks. Konkursist osa võtma oodatakse nii pikemalt tegutsenud kui ka viimastel aastatel tegevust alustanud komisjone või väiksemaid töörühmi, kes korrastavad mingi valdkonna eestikeelset terminoloogiat. Taotlus ja ankeet saata hiljemalt 30. märtsiks Eesti Terminoloogia Ühingu aadressile: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn või digitaalallkirjaga ja e-posti teel: eter@eter.ee. Täpsem info http://www.eter.ee/ --Andrus Kallastu (arutelu) 14. märts 2012, kell 03:03 (EET)

"Mall:toimeta" vigane?

Kuulge, kas keegi on midagi malliga "toimeta" teinud? See jätab üsna koleda tühimiku, kui on kasutatud ka malle "keeletoimeta", "allikad" jne (vt nt Johan Pitka). --kanakukk 20. veebruar 2012, kell 11:30 (EET).

Parandatud. 193.40.10.180 20. veebruar 2012, kell 11:53 (EET)

Internetist leitud pildi kasutamine

Tere! Lugesin küll piltide kasutamise, viitamise ja vrmistamise kohta, kuid segaseks jäi nendega seotud autoriõigused. Kui ma kasutan enda pilti, siis on loogiline, et autoriõigused kuuluvad mulle, kuid kui ma kasutan internetist leitud pilti, siis kas piisab sellest, kui ma märgin ära fotograafi/pildi omaniku või on sellest vähe? Mis saab siis, kui ma pildi autorit ei tea, nt pärineb kuskilt välismaa leheküljelt - kas neid tohibki üldse kasutada? Tänud kõigile aitajatele!

Põhimõtteliselt on lugu lihtne. Kasutada tohib kolme liiki pilte: 1) need, mis on avaldatud vaba litsentsiga (näiteks need, mis on Wikimedia Commonsis); 2) need, mida on seadusega lubatud vabalt kasutada (nt need, mille autor on vähemalt 70 aastat surnud; Eestis avalikus ruumis asuvate kunstiteoste fotosid lubab autoriõiguse seadus tarvitada mitteärilisel otstarbel, sestap tohib neid pruukida eestikeelses Vikipeedias, kuid mitte teistes vikides, kus on rangemad reeglid); 3) need, mille vabalt avaldamiseks on autorilt saadud otsene kirjalik luba (soovitavalt e-kirjaga, mis on saadetud edasi Wikipedia OTRS-systeemi - kysi selle kohta WooteleFi käest). Kõik muu, kahju kyll, on keelatud. Sealhulgas internetist (või ka tänavalt, liftist või raamatust) leitud pildid. --Oop 21. veebruar 2012, kell 20:11 (EET)

väärismetallindus

missugustes seadmetes täpsemalt kasutatakse väärismetalli(traadid,osad jms)ja mis väärismetalliga konkreetselt-teatud seadmes tegu.

Tere Veikko68!, kas sa pead silmas Väärismetalltoodete seaduse alla käivat sisaldust või mingit tegevust?, allakirjutamiseks kasuta ~~~~ suwa 23. veebruar 2012, kell 11:26 (EET)

Eesti Vabariigi aastapäev

Artikkel Eesti Vabariigi aastapäev tuleb täna Google'is logo peal klikkides esimesena välja. Täiendatagu-parandatagu, seal on toimetamismärge.--Morel 24. veebruar 2012, kell 00:36 (EET)

Pika Hermanni lipuheiskamisest pole ühtegi vaba pilti? --WikedKentaur 24. veebruar 2012, kell 09:38 (EET)

Tähtpäevad ja juubelid

Meil on mitmeid kordi juhtunud, et üldise arutelu alla ilmub postitus: "täna on isiku X X juubel/suurmaaastapäev või Y tähtpäev, eestikeelne artikkel vajab tugevat toimetamist, aga google kaudu tuleb metsik liiklus". Viimane juhtum oli Vabariigi aastapäev. Äkki oleks mõistlik koostada nimekiri (luua nt Vikiprojekt:Tähtpäevad vms) kus oleks aastate ja kuude kaupa kirjas tähtsamad riigipühad, tähtpäevad ja oluliste isikute juubelid/ümmargusemad surmaastapäevad, mille puhul võib oodata ajutiselt suurt huvi kasvu. Lühidalt: üritaks õige probleeme ette näha/ennetada?--Kyng 25. veebruar 2012, kell 13:06 (EET)

Ma ei ole kuigi kindel, et siinses keskkonnas on kuigipalju neid kaastöölisi, kes hiromantikaga tegelevad, mistõttu on vast mõistlikum hoopis Google enda käest küsida, mida nad esilehele panna kavatsevad. Tähtpäevi oskaksin vast veel nimetada, aga läbi aegade tähelepanuväärseid inimesi loendama hakata... mulle tundub, et ei ole mõtet oma aega niisugusesse tegevusse panustada. --kanakukk 25. veebruar 2012, kell 14:10 (EET).

Noh, 100. sünni- ja surmaastapäevad võiks nt olla, ja teised väga ümmargused. Nagu Luts oli.--Morel 25. veebruar 2012, kell 14:15 (EET)

Ja Ristikivi tuleb. --Oop 25. veebruar 2012, kell 14:19 (EET)

Google mainimine on lihtsalt osa näitest, ei olnud mõeldud keskse teemana. Jätsin ka täpsustamata, et tuntud isikute all mõtlesin eelkõige tuntud eestlasi ja tuntuse all üldtuntust. Oskar Lutsu teab ikka enamus eestlasi ja lõpmata palju nii tuntud eestlasi nüüd ka ei ole. Ristikivi on jälle päris hea näide. Riiklike tähtpäevi meil ka hordide kaupa ei ole: Riiklikud pühad ja lipupäevad. Esialgu võikski keskenduda kõige-kõigematele: näiteks Eerik Kumari oli veel 5 minutit tagasi minu jaoks tundmatu nimi (mis ei tähenda, et tema artiklit ei võiks 100. juubeli puhul üles vuntsida, väga hea algatus Monalt :) ) aga Vikipeedia:Eesti_100#Inimesed ja Vikipeedia:Eesti_200#Inimesed nimekirjadest näiteks tundmatuid nimesid ei leia. Selliste inimeste juubelitel võidakse tõenäoliselt korraldada konverentse ja ilmuda artiklid suuremates päevalehtedes, mis omakorda toob kaasa suurema huvi nende inimeste kohta internetist infot otsida.--Kyng 25. veebruar 2012, kell 15:13 (EET)

Jah, sellepärast saigi kõigest liivakast tehtud. Kas emakeelepäeva artikkel on siis järgmine, mis hoogtööna pikemaks saab :) --Mona 25. veebruar 2012, kell 16:49 (EET)

Tegin [4] algust. Eerik Kumaril tuleb näiteks 100. sünniaastapäev. --Mona 25. veebruar 2012, kell 14:48 (EET)

8. aprill Sonja_Henie 100, jne 1912 saab osa infot, nt 10. juuni – maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali suwa 25. veebruar 2012, kell 16:21 (EET)

Esimene suurem pauk tuleb ylehomme: Juri Lotman 90. Tagumine aeg kõpitseda. Muuseas, praeguse nimistu kõige uhkem juubel on Caligula 2000. synniaastapäev. Loodetavasti tulevad Roomas suured pidustused. --Oop 26. veebruar 2012, kell 20:25 (EET)

Vikipeedia suvepäevad 2012

Praegusel yldkoosolekul tehtud ettepanekud on siin: Kasutaja:Oop/Suvepäevad 2012. Palume arutlema. --Oop 25. veebruar 2012, kell 17:27 (EET)

mitut vikipedisti on vaja lambipirni pessa keeramiseks?

Ühte, kes loob artikli elektripirn alustuse. Teist, kes lisab artiklile toimetamismärke. Kolmandat, kes laiendab artiklit. Neljandat, kes lisab märkuse, et artiklis pole viidatud kasutatud allikatele. Viiendat, kes kahtleb elektripirni tähelepanuväärsuses. Kuuendat, kes lisab artiklile kustutamismärke. Seitsmendat, kes tõestab, et elektripirn on tähelepanuväärne ning eemaldab kustutamismärke. Kaheksandat, kes lisab viited kasutatud allikatele. Üheksandat, kes lisab pildi elektripirnist. Kümnendat, kes seab kahtluse alla pildi kasutusõigused, kuna selgus, et pildistatud pirni disain on autoriõigustega kaitstud. Üheteistkümnendat, kes lisab uue pildi, pirnist, mille disain pole kaitstud. Kahetestkümnendat, kes artikli ära toimetab. Ning kolmeteistkümnendat, kes veendununa, et elektripirni mõiste on juba piisavalt lahti seletatud, võtab elektripirni kui sellise ning keerab ta pessa. --WikedKentaur 25. veebruar 2012, kell 23:08 (EET)

 :) Ivo 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)

Aga kas Sa ta loendisse kandsid? Ja kes kategooriatega tegeleb?--Morel 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)

Noh, tegelikult on meil tegemist ikkagi hõõglambi, mitte elektripirniga, eksole... :D Adeliine 25. veebruar 2012, kell 23:55 (EET)

Siis on vaja mind, kes teisaldab artikli nime hõõglamp alla, ja Suwat, kes lisab keelelingi inglise vikipeediasse, ja LucasBoti, kes lisab ülejäänud keelelingid, ja Andrest, kes ütleb, et hõõglamp on defineeritud valesti, ja Eppu, kes lisab märkuse, et kogu artikkel on kopipeist Miksikesest, ja OhPuud, kes kõrvaldab kogu kopipeisti (ega suurt midagi järele ei jää), ja anonüümset koolilast, kes kirjutab, et hõõglamp on pede, ja Ahsooust, kes selle vandalismi tagasi keerab ja koolilapse blokeerib, ja Adeliinet, kes kategoriseerib, ja Echoechot, kes lisab täpsustusmärkuse artiklile "Hõõglamp (film)", ja ArthurBoti, kes lisab märkuse, et maoori keeles on "hõõglamp" eeskujulik artikkel, ja Vanemat Taod, kes kirjutab peatüki "Hööglamp budismis", ja Iifarit, kes lisab lingi Commonsisse, ja Saareprintsi, kes lisab omatehtud pildi, ja Avjoskat, kes Saareprintsi pildilt kopiraidi märgi maha kratsib, ja Oranži Tõru, kes sõnas "režiim" s-tähe ž-ga asendab, ja Oopi, kes võtab välja ja kustutab Saareprintsi pildi, sest Saareprints on kopiraidi märgi eemaldamise pärast hirmsat kära teinud, ja Lohusalu, kes lisab artikli "Hõõglamp" Nõmme portaali artiklite hulka (Nõmmel, teate, kasutavad kõik hõõglampi), ja anonüümset kasutajat, kes lisab välislingi "Kõige odavamad hõõglambid Eestis", ja Wootelet, kes välislingi välja võtab, ja CommonsDelinkerit, kes võtab välja Commonsist kustutatud pildi, ja Läti vandaali, kes asendab artikli tekstiga "You all suck and I will kill you all", ja Morelit, kes selle tagasi keerab, ja Ivot, kes esitab selle artikli hea artikli kandidaadiks. Taivo (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:35 (EET)

Kõik te unustate ära, et seoses Euroopa Liidu otsustega on see asi ümber kvalifitseeritud kütteseadmeks. Aga kuna Vikipeedia on avalik ettevõte, siis selle pirni keeramisega ei tohi tegeleda vikipedist, vaid tuleb kutsuda elektrik. Ja kuna tõenäoliselt lamp asub kõrgemal kui 4 meetrit, tuleb ehitada tellingud. -- Ahsoous (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:46 (EET)

Ja tellingud vajavad ehitusluba, mida on internetis pagana raske saada, kuna puudub vastav ametkond. Õnneks on meil olemas MTY, mille põhikirja tehakse poole aasta jooksul vastav muudatus (tegevusvaldkondadesse lisatakse elektritööd) ja kui yldkoosolek on muudatuse heas kiitnud ning järgmise poolaasta jooksul juhatus selle äriregistrisse tassinud, kutsub vikipedist Oop MTY juhatuse liikme Oobi (ei ole sugulased, lihtsalt nimekaim), kes laob lauale toolidest torni, turnib seal otsas ja keerab pika mahlaka vandumise saatel pirni sinna, kuhu vaja. --Oop (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:23 (EET)

Selle viimase tegevuse peale aga ilmub varsti kiri Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. ja viidatakse (1Mo 1:3) -- Ahsoous (arutelu) 2. märts 2012, kell 03:32 (EET)

Võtsin endale vabaduse teha siukest trikki. Adeliine (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:12 (EET)

Keelenurk

Meenutused, mida võiks silme ees hoida ja artiklite parandamisel arvestada (täiendage!):

• Sõna omistama ei soovitata kasutada tähenduses andma või määrama (nt aunimetust, teenetemärki). Omistama tähendab kellelegi midagi omaks v kuuluvaks pidama (ÕSi näited: Tulele on omistatud maagilist mõju. Kunstnikule ekslikult omistatud teos. Õpetaja omistas Juku pahateo Mikule). Auhind, autasu, teaduskraad, tiitel, privileeg antakse. --Morel 28. veebruar 2012, kell 23:37 (EET)
  • Või siis keegi pälvib selle. Või kui ei pälvinud, siis, noh, saab. --Oop 29. veebruar 2012, kell 12:15 (EET)
• Prevalveerima. Aktsepteerima. Litsents. --Oop 29. veebruar 2012, kell 12:15 (EET)
  • Prevaleerima vast ikka? http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=prevaleerima&F=M Helena (arutelu) 1. märts 2012, kell 15:06 (EET)
    • Phuhh, jah, muidugi, ma põrnitsesin vigast sõna ja kirjutasin siis ise samamoodi. Identiteet! --Oop (arutelu) 6. märts 2012, kell 01:46 (EET)
• Elimineerima. Kontseptsioon. Annulleerima. Potentsiaalne. Ja muidugi konstateerima. --Morel 29. veebruar 2012, kell 14:56 (EET)
• elutute asjade kohta kasutatakse tihti TA, kuigi on SEE vms. suwa 1. märts 2012, kell 12:55 (EET)
  • Ta eluta asja kohta pole otseselt halb ega ebasoovitatav, vt EKSSi 2. tähendust. Mul pole küll käepärast "Keelehäälingu" kogumikku, mille leheküljele viidata, aga Henn Saari on sellest pikemalt juttu teinud. 193.40.10.180 1. märts 2012, kell 18:51 (EET)
    • Jah, aga hea stiil see ka pole. Entsyklopeediline tekst peaks olema võimalikult selge, tema ja selle hägustamine muudab tihtipeale artiklid segasemaks. --Oop (arutelu) 1. märts 2012, kell 19:03 (EET)

mhmh, oma kapsaaias lillele või metsas puule võin sina/tema öelda, kuid mitte avalikus kirjatükis, kui ma just eriliselt ei tah nt rõhutada, et kivi on elus jne. suwa 1. märts 2012, kell 21:30 (EET)

See on valearusaam, et sõna ta juures tuleb alati eeldada, et objekt on elus. Arusaadavus ei tohi muidugi kannatada, aga see oht tuleneb pigem asesõnadega liialdamisest. Kui samas pole asjasse segatud mõni elusoled ja ta-d kasutatakse rõhutus asendis varem mainitule osutamiseks (nagu EKSSis öeldud), siis ei näe ma põhjust selle sõna tekstist väljarookimiseks. Nii nagu järgmistes näitelausetes: Kirundo on linn /.../. Ta hõlmab suurema osa Kirundo künkast. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta ränidioksiidi. Tauksi pindala on umbes 2,5 km²; ta on Eestis suuruselt 19. saar. 193.40.10.181 1. märts 2012, kell 22:18 (EET)

Nõus. Mõnes kohas ei sobi "see" kuidagi. --Epp 1. märts 2012, kell 22:24 (EET)

Mina kuulun selle-toetajate leeri. Minu jaoks sobiks toodud näidetes igal pool pigem see. Samas olen tähele pannud, et ta kasutamine on järjest rohkem levinud. Nt TEA entsüklopeedias mu meelest süstemaatiliselt.--Morel (arutelu) 1. märts 2012, kell 22:53 (EET)

Samad sõnad. Ma ei näe mingit tarvidust kasutada neis näidetes just nimelt ta'd. Aga yldiselt kipub meil tihtipeale lihtsalt liiga palju asesõnu olema. --Oop (arutelu) 2. märts 2012, kell 00:25 (EET)

Mina kasutan ta'd edasi, kui nii tundub sobivam. Ma arvan, et me ei saa kirjaoskajatele inimestele mingit stiili peale suruda, sest siis nad jätavad kirjutamise järele. Ja kirjaoskamatud ei hakka niikuinii kunagi õigesti kirjutama. --Epp 2. märts 2012, kell 00:31 (EET)

• Mind häirivad nt sellised laused: "voodis lamades hakkas äratuskell helisema". --Epp 2. märts 2012, kell 00:31 (EET)

Why I'm here

Please help: replace this red text with a translation of the English message below. Thank you!

@MonmouthpediA announces the Charles Rolls Challenge This is the first multilingual Wikipedia collaboration to create a wiki-town. All Wikipedians can take part, in any Wikipedia language. The challenge was announced on the 1 March (Prizegiving webstreamed on 21st April). Sign up now! "Can you imagine a Wiki Project that involves 1,000 QRpedia codes and free WiFi?"

You are very welcome Victuallers (arutelu) 1. märts 2012, kell 12:11 (EET)

Neutraalsest vaatepunktist

Juhend:Õppekäik (Pea meeles) alajaotuses "Neutraalne vaatepunkt" kirjutatakse järgmist: Vikipeedia artiklite sisu peab olema kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. See tähendab, et tuleb kajastada kõiki erinevaid seisukohti vaadeldava teema suhtes (seda muidugi autoriteetsetele allikmaterjalidele tuginedes). Lugejale tuleb anda võimalikult mitmekülgne ja erapooletu teemakäsitlus, püüdmata teda hinnanguid kallutada. Vikipeedia ei ole üksikute huvigruppide vaadete propageerimise koht. Artiklid võivad sisaldada arvamusi, kuid need peavad olema viidatud ja esitatud kui arvamused, mitte faktid.

• millised allikmaterjalid on autoriteetsed (kas on olemas mingi loend või kriteeriumid, mis aitaks selgust luua)? mida peetakse silmas "üksikute huvigruppide" all?
• kuidas eristada arvamusi faktidest (ehk igiammune küsimus: mis on absoluutse tõe kriteerium)?

--kanakukk (arutelu) 2. märts 2012, kell 18:33 (EET).

Vaevalt saab neid asju täpselt määratleda. Juhinduda tuleb tervest mõistusest, parimast äranägemisest ja teadmistest ning lahkarvamuste korral diskuteerida. "Üksikud huvigrupid" on võib-olla liiga kitsas, aga on olemas näiteks abordi põhimõttelised vastased ja abordiõiguse pooldajad. Kummalgi on oma argumendid ja seisukohad. Artikkel abordist ei tohiks esitada ühe leeri arvamusi kui tõde. Eristada tuleb väärtustest lähtuvaid hinnanguid ja väiteid selle kohta, kuidas asjad on. Näiteks see, et õigus abordile on hea või halb, on "arvamus". See, milliseid tagajärgi abort teadusuurimuste järgi kaasa toob, on "fakt". Andres (arutelu) 3. märts 2012, kell 08:36 (EET)

Kusjuures yks oluline aspekt on, et mitte kõik vaatenurgad ei pea saama võrdselt tähelepanu. Et popmytoloogias on levinud väide, nagu kuu koosneks juustust, võib ju olla ära mainitud ("Kuu kultuuriloos" vms), ent oleks ilmselt liiast anda sellele vaatenurgale sama palju tekstimahtu kui arvamusele, et kuu koosneb kivimeist. Proportsioonid peaks yldjoontes vastama seisukohtade proportsioonidele usaldusväärsetes sõltumatutes allikates. (Ning, seda reeglit ei mõelnud välja mina, sellest kirjutas juba aastate eest Jimmy Wales.) --Oop (arutelu) 3. märts 2012, kell 13:21 (EET)

Ümbersuunamised

Inimesed, palun tehke alati kõigilt nimekujudelt ja sünonüümidelt ümbersuunamised. Ja kui nimi sisaldab tähti, mida klaviatuuril pole, siis ka selliselt variandilt, mida saab klaviatuurilt sisestada. --Epp 3. märts 2012, kell 11:23 (EET)

Peaks täpsustama, et klaviatuurina mõistetakse eesti tähestiku ja paigutusega Windowsi operatsioonisüsteemiga arvuti klaviatuuri ning tähtedest arvestatakse ainult eesti tähestiku tähti. Tegelikult saab igalt selliselt klaviatuurilt sisestada ka muid tähti, näiteks č, à, ò, é jne. Linuxite klaviatuuridelt võib saada sisestada igasuguseid märke sõltuvalt distributsioonist ja versioonist.Valju (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:34 (EET)

Ümbersuunamise peaks tegema ka jutumärkide ning mõtte- ja sidekriipsude puhul. Valju (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:52 (EET)

kriipsudest ja muudest märkidest niipalju, et tegelikult ei soovitata artiklinimedes mõningaid märke üleüldse kasutada, sest nende tõttu võivad leheküljed otsesel pealkirja sisestamisel olla üleüldse kättesaamatud, nii et ümbersuunamised on igaljuhul vajalikud. -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 16:25 (EET)

Milliseid märke ei soovitata kasutada?

Kindlasti ei saa kasutada märke # < > [ ] | { } (proovi näiteks C# ja vaata kuhu jõuad) probleeme võib tekitada kasvõi näiteks ampersand (sellel on eri tähendus URI-des), siis ei ole soovitatav kasvõi ´ (akuut), neid on teisigi (inglisvikist kui otsida leiad kindlasti põhjalikku infot -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 17:26 (EET)

Üks asi seoses ümbersuunamistega on see, et pahatihti tundub, et omab mõtet ka nende kategoriseerimine. -- Ahsoous (arutelu) 6. märts 2012, kell 16:22 (EET)

---

Kas diakriitikutega pealkirjadelt ümbersuunamiste tegemine ei võiks olla roboti töö? Kui anda vastavad diakriitikud ja kriipsud ette, mille puhul on vajalik ümbersuunamine? Vikipeedias on ju sellised ümbersuunamised tavalised (vikisõnastikus on need keelatud, vähemasti inglise omas). Kas keegi teab, kas mõnes vikipeedias on selline robot? --Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:42 (EET)

Fantoomparandused

Jälgimisloend näitab minu parandustena sellist asja: (erin | ajal) . . P Flamenko‎; 00:31 . . (-471)‎ . . ‎Rita (arutelu | kaastöö)‎, aga ma ei ole seda teinud (ega ka tehtuga nõus). Kas keegi oskab kommenteerida? --Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 01:13 (EET)

Huvitav. Keegi kasutas arvutit, kuhu olid jäänud sisselogituna? Sinust erinevalt ei oska see keegi siis aga käänata sõna vastuolu. Lõhnab tegelikult mingi tehnilise rikke järele, mis salvestas sinu pähe kas kodanik MeisterTõlkija muudatused või - mis on usutavam - mingi varasema versiooni. Brauseriprobleem? Vajutasid kogemata öösel unisena mingit brauseri klahvikombinatsiooni, mille peale brauser otsustas ajaloos paar ekraanitäit tagasi kedrata ja siis salvestada? --Oop (arutelu) 6. märts 2012, kell 01:55 (EET)

Aitäh. Ma ei oskagi midagi arvata, ma ei ole siin veel nii proff, et üldse täpselt aru saada, mis toimus. Vast saab korda kokkuvõttes. --Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 02:12 (EET)

Ega mul ka midagi niisugust juhtunud ole. Ehk oskab mõni IT-teadlikum inime kommenteerida. --Oop (arutelu) 6. märts 2012, kell 10:54 (EET)

Ilmselt tahtsid teha seda muudatust, aga redigeersid vana redaktsiooni ja ühtlasi läksid kolme eelneva muudatusega tehtud parandused kaotsi. 193.40.10.180 6. märts 2012, kell 15:08 (EET)

Võimalik. Ma üldse ei teadnud, et selline asi saab juhtuda, st et on võimalik redigeerida vanu redaktsioone. Arvasin, et muuta saab ainult kõige viimast versiooni tekstist. Nii võib ju päris väikse näpuveaga päris suure segaduse korraldada :).

Katsun edaspidi hoolikam olla.--Rita (arutelu) 6. märts 2012, kell 15:21 (EET)

Puhvri suurus

Keelelinkideta lehekülgi näitab puhvris ainult 5000. Niimoodi ei ole sellest tähestiku lõpuosas (praeguse seisuga pärast E-tähte) eriti kasu. Kas oleks võimalik kuidagi ka edasi vaadata?--Morel (arutelu) 10. märts 2012, kell 03:14 (EET)

Vaevalt küll. Ja tegelt isegi palju näeb (inglisvikis näed ainult tuhandet). Asi selles, et suure andmebaasi mahu juures (nii) selle (ja ka paljude muude) tabeli(te) genereerimine võtab palju aega ja siis piirdutakse selle hulgaga. -- Ahsoous (arutelu) 10. märts 2012, kell 04:49 (EET)

Selle leheküljega saab kategooriate kaupa keelelinkide olemasolu kontrollida. Parem oleks muidugi, kui oskaks ise selliseid päringuid teha ja saaks alamkategooriad ka kaasata. 90.190.114.172 10. märts 2012, kell 06:59 (EET)

Jah, ma leidsin ka selle tööriista. Kirjutasin ka selle autorile, et kas oleks võimalik/mõeldav selle edasiarendamine. Näiteks kas oleks võimalik näidata ainult teatud algustäh(ted)ega artikleid.--Morel (arutelu) 10. märts 2012, kell 14:18 (EET)

Eestilaane New Yorkissa

Tere!

En osaa viroa, joten kirjoitan englanniksi ja suomeksi. Voitte lukea sen, jonka ymmärrätte paremmin ja vastata kummalla tahansa kielellä. I don't speak Estonian so I write in English and Finnish. You can read the one that is easier to read and answer in both languages.

Kuulin Virossa käydessäni kappaleen, jossa laulettiin ”Eestilaane New Yorkissa”. Kappale on käännös Stingin kappaleesta ”Englishman in New York”. Mikä on tämän kappaleen viron kielisen version nimi ja esittäjä? I heard song ”Eestilaane New Yorkissa” when I visited Estonia. The song is translated from Sting's song ”Englisman in New York”. What is name and presenter of this song's Estonian version?

Aku506 (arutelu) 10. märts 2012, kell 22:13 (EET)

Kasutajaks registreerumine

Puutusin kokku ootamatu probleemiga. Käisin muusikakeskkoolis Vikipeediast ja talgutest rääkimas, ja inimesed ei saanud ennast Vikipeedia kasutajaks registreerida. Veateade ütles, et samalt ip-aadressilt saab ööpäevas registreerida ainult kuus kasutajat. Kas tõesti on selline piirang? Ja kas see on tõesti otstarbekas? --Epp 12. märts 2012, kell 15:42 (EET)

Selline piirang tõesti esineb ja juba pikka aega. Otstarbekuse kohta ei oska ma küll hinnangut anda. Ivo (arutelu) 12. märts 2012, kell 17:53 (EET)

Aa, siis on selge. Ma lihtsalt imestasin, et see kuskil kuidagi juba varem jutuks pole tulnud. --Epp 12. märts 2012, kell 18:06 (EET)

Kui sa oled sisselogitud ja lähed lehele Eri:Sisselogimine, saad oma kasutaja alt teistele kasutajaid teha nii palju kui tahad. Adeliine 12. märts 2012, kell 18:28 (EET)

Hehe, selle peale ma ei tulnudki, tõepoolest. --Epp 12. märts 2012, kell 18:35 (EET)

About Buddhism & Australia

I am just sitting behind the computer with my Estonian friend and he has translated the discussion for me. It appear you have named the International Buddhist Conference as a "meeting". Well it most definatly is not true. The conference was attended by world leading Buddhist and Academics from over 34 countries and it is an annually planned event, involving internationally recognized universities and Buddhist institutions. More than that, the conference is organized by Estonians and Estonian Wikipedia should most definetly broadcast such an event. For example see what some world leading newspapers have written- http://mingkok.buddhistdoor.com/en/news/d/24337.

The person who doubts the value of the conference must be really uneducated brute.

Also, the conference is meeting too. Please read http://www.ziemiaprzyszlosci.pl/samochody//w/en/Meeting.

In this sense, the term meeting covers a lecture (one presentation), seminar (typically several presentations, small audience, one day), conference (mid-size, one or more days), congress (large, several days), exhibition or trade show (with manned stands being visited by passers-by), workshop (smaller, with active participants), training course, team-building session and kick-off event.

Well it doesn't help when the author of the article has already named one person a "debile" and this anonymous comment calls any doubters "uneducated brutes". I don't see any references to "leading newspapers". If such references exist, they should be added to the article.--Morel (arutelu) 13. märts 2012, kell 18:51 (EET)

Kus meil sellest yritusest yldse juttu on? Siin pole ainsatki linki. --Oop (arutelu) 13. märts 2012, kell 21:31 (EET)

Buddhism & Australia oli. Kyng kustutas selle ära.--Morel (arutelu) 13. märts 2012, kell 21:52 (EET)

Just to clarify some policies: if you want to get banned, calling people "debiles" and "brutes" is a really good idea. Keep up the good work. --Oop (arutelu) 13. märts 2012, kell 22:25 (EET)

Well, read carefully the following articles and give me one good reason after you have named the international conference Buddhism & Australia a "meeting", why it is not worth mentioning in Estonian Wikipedia. I think it is wise for you not to reply at all as you are only going to embarrass yourself.

1) http://www.perthnow.com.au/buddhism-could-enlighten-australia-and-asian-cultures/story-fn8ou527-1226252787624

2) http://global.eventsfeeder.com/international-buddhism-australia-conference

3) http://events.murdoch.edu.au/event/international-conference-buddhism-australia-2012/

4) http://www.wa.buddhistcouncil.org.au/home/buddhist-conference-to-be-held-in-perth-2-4-feb-2012/

5) http://trungdao.net/Tin%20tuc%20PGTG/Nam%202012/Tin%20tuc%20PGTG%20tuan%203%20thang%2002%2012.htm

If it's so important, then why don't you write about it on english wikipedia? I mean, it seams to be your first language anyway.--Kyng (arutelu) 13. märts 2012, kell 20:10 (EET)

Google

Google'i avalehe asjad väärivad vist lausa omaette teemat. Tänane hitt on Akira Yoshizawa (en), Jaapani origamimeister. Kes teeks artikli?--Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 01:12 (EET)

) Aga miks mitte, tee jah, lugemishuvilisi on kindlasti. --Mona 14. märts 2012, kell 01:18 (EET)

Ehk on abiks, vt Google Doodles.

Lisasin niikauaks siia: Google#Google_sirgeldused

suwa 14. märts 2012, kell 01:25 (EET)

Ma tegelikult mõtlesin seda, et nende asjade kohta, mida guugel duudeldab, võiks meil olla artiklid. :-)--Morel (arutelu) 14. märts 2012, kell 01:34 (EET)

Sinul tuleb see artiklite kirjutamine väga hästi välja :) --Mona 14. märts 2012, kell 01:39 (EET)

Mis tuletab meelde, et Titanicul saab 100 aastat valmimisest 2. aprillil, esmareisi alustamisest 10. aprillil ja kokkupõrkest jäämäega 14. aprillil ja uppumisest 15. aprillil. Arvan, et siis me näeme 4 korstnaga siluetti google esilehel, kas me ka kirjutist kõpitseme? suwa 15. märts 2012, kell 10:42 (EET)

läheb lahti: Titanic Week — The What-If Twitter Event

Soovitusi vandalismi efektiivseks tõrjumiseks

Vandalismist. Kõige keerulisem on jälgida sisseloginud vandaalitsevaid kasutajaid, kelle muudatusi on keeruline leida. Suurtes vikides sellega enam korda majja ei saadagi (mõned vikid, nt vene ja saksa on selleks siiski teinud erifunktsiooni, s.t, et artikli pealises on märge, et viimast muudatust pole jõutud üle vaadata). Väikestes vikides (sh Eesti omas) on see omapära, et enamik muudatusi teevad administraatorid. Nüüd olekski vaja Viimaste muudatuste loendist lisafunktsioonina vm viisil kaotada ära adminnide muudatused. Tulemus oleks hiilgav. Üks võimalus võiks olla skripti [5] kohandamine eesti vikisse, mis lubab kaotada adminnide muudatused. Võib-olla pole selle eestikeelsesse vikisse toomine isegi skriptiasjatundjal võimalik--Bioneer1 (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:42 (EET)

Mõte on väga hea. Valju (arutelu) 14. märts 2012, kell 10:53 (EET)

Minu meelest oleks olulisem teha masskategoriseerimisi kuidagi teisiti. Viimasel ajal ei leia enam muid asju sealt vahelt üles. Loll küsimus, aga kas kuidagi nii ei saa, et inimesed saaks selleks otstarbeks ajutiselt robotiks registreeruda vms? Või siis viimaseid muudatusi filtreerida kasutajate kaupa? --Epp 22. märts 2012, kell 17:41 (EET)

Tavakasutajate tehtud muudatusi artiklites näeb nüüd siit: http://et.wikipedia.org/w/index.php?namespace=&tagfilter=kontrollida&title=Eri%3AViimased+muudatused --WikedKentaur (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:09 (EET)

Minu meelest see ei tööta...--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:12 (EET)

mis need tavatasutajad on? Igatahes tulemus mille see annab, on täiesti kasutu -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 12:25 (EET)

Küsin siis veelkord täpsemalt: kas Metsavend, Avjoska, Kyng, WikedKentaur on tavakasutajad? -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:03 (EET)

See on parandatud, lihtsalt kord filtrist läbi läinud kirjete peal parandatud sätteid enam ei kasutata. 90.190.114.172 24. märts 2012, kell 14:13 (EET)

Ok. Siis kasu tekib sellest alles tulevikus. --Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:50 (EET)

Äkki lisaks veel kuhugi nupukese, kust saaks paranduse kontrollituks märkida. --Mona 24. märts 2012, kell 15:07 (EET)

---

Aga võib-olla lülitaks siis sisse hoopis funktsiooni "UseRCPatrol" (mw:Help:Patrolled edits)? See peaks töötama analoogselt lehekülje Eri:Uued leheküljed vastava kasutusel oleva funktsiooniga. Administraatorite muudatused oleks automaatselt kontrollitud ja lisaks saaks tekitada kasutajarühma, mille liikmete muudatused on samuti automaatselt kontrollitud ja kuhu administraatorid saaks liikmeid lisada. (Praegu on justkui teiste vikide õiguste autoreviewer, autopatrol jms analoog siin sysop.) 90.190.114.172 24. märts 2012, kell 16:52 (EET)

Kui suudaks need nn patrollitud parandused ära peita (ehk administraatorite kaastöö) parandused olekski mu soovitu käes ja seega ka vandaalide vastu võitlejale tõhus vahend valmis--Bioneer1 (arutelu) 25. märts 2012, kell 22:34 (EEST)

Üleskutse

Tegin niisuguse lehekülje, kus programm asendab autasude ingliskeelsed nimed eestikeelsetega. Programmi kasutamiseks tuleb valida mõni artikkel redigeerimisrežiimis, seejärel kopeerida autasude nimed koos tärnidega ja kleepida see minu veebilehele tekstikasti ning vajutada "sisesta". Süsteem tõlgib kõik temale teadaolevad autasud, nende järgud ja annetamiste kuupäevad eesti keelde, kusjuures säilitades siselingid.
Kuivõrd ma ei tea kõigi autasude eestikeelseid vastseid, siis on programm veel algstaadiumis ja töötab hetkel ainult mõningate NSV Liidu ordenite-medalite puhul (katsetada võib nt NSV Liidu marssalite peal), mistõttu kutsun huvilisi üles tõlkima autasude nimesid. Tõlkimiseks on tarvis Excelit, Wordi või Notepadi. Sarnase rakenduse võib luua ka näiteks kategooriate, auastmete või miks mitte ka artikli alguses olevate mallide tarvis. Seni tõlgitud nimed on leitavad siit.
Ideed, küsimused ja parandused tõlgete osas on teretulnud. --kanakukk (arutelu) 17. märts 2012, kell 16:52 (EET).

Autoriõiguse kohaldamine definitsioonile?

Kas Sinu loodud artiklid viimastel nädalatel on kopipeistid? Ave Maria 8. veebruar 2012, kell 00:58 (EET)

Adekvaatsed definitsioonid on üldiselt otsesõnastusega allikast ja alati viidatud. Tekst on vähemal või rohkemal määral ümbersõnastatud, kuid alati viidatud. Mu meelest see pole autoriõiguse rikkumine--Bioneer1 8. veebruar 2012, kell 01:02 (EET)

Ma ikka tahan ka jälle küsida. Kas need asjad on EEst sõna-sõnalt? Tegemist pole ju mingite täpsete ega ainumõeldavate definitsioonidega. Kust Sa võtad, et see pole autoriõiguse rikkumine? See ju tähendaks, et võime kõik teatmeteosed sõna-sõnalt ümber kirjutada. Pealegi pole suur osa neist kõigi oma sulgude ja lühenditega sugugi hästi sõnastatud. --Epp 19. märts 2012, kell 02:15 (EET)

Kas autoriõiguse seadus ütleb, et täpset ja adekvaatset definitsiooni ei tohi kopeerida, kui lisad allika? Ma eeldan, et ei ütle. Seaduse silmis on ilmselt vahe, kas sa kopeerid ühe lause või sa kopeerid nt rohkem kui 3 lauset sõnasõnaliselt. Ma tahan lihtsalt rõhutada, et definitsioon on märksõna väga-väga eriline komponent, mida ei tasu ise hakata välja mõtlema, kui seda on ekspert teinud. Me tahame ju, et Vikipeedias oleks adekvaatne info, varustatult viidetega. Oma loodud definitsioonid on sageli vildakad või ei täida definitsioonile esitatud nõudeid (ning isegi ümbersõnastades ei suuda keegi öelda, et kas on seda tehtud piisavalt, et nüüd enam autoriõigust pole. Kui me aga nt inglise vikist tõlgime definitsiooni, kus pole viidet, siis see definitsioon on rangelt võttes jamps). Ei ole ratsionaalne oodata aastakümneid, et X termini uus defineerija jõuaks Vikipeediasse. Rõhutan, et definitsioon (ja mitte kogu märksõna sisu) on eriline kompoenent. V-o ongi nii, et me tohimegi viidates terveid lausejuppe Vikipeediasse nt EE-st võtta, ja ragistame praegu suuresti mõttetult pead?! Mis teha, et autoriõigus pole jõudnud tehnikaarengule järgi, või hoopis nimelt(?) jäetaksegi seadus interpreteerimise meelevalda, mis on muidugi laia pilti vaadates hiilgama hea.

Edasine arutelu. Ma muidugi ei kujuta ette, et midagi tehakse juhul, kui kohus ütleb, et Vikipeediasse ei tohi definitsiooni kopeerida (või, et iluravi definitsiooni mudides pole piisav). Kas tuleb Vikipeediast eemaldada siis need definitsioonid või pannakse Vikipeedia kinni? --Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 11:33 (EET)

Mina isiklikult arvan, et sedamoodi käituda ei tohi /edasist teksti ma siia kirja panema ei hakka, aga midagi head see sedamoodi käitujate kohta ei tõota/ -- Ahsoous (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:01 (EET)

Kui sa siin "inglise vikist tõlgime definitsiooni, kus pole viidet, siis see definitsioon on rangelt võttes jamps" mõtled definitsiooni all sissejuhatavat lõiku, siis seal ei pea olema viiteid: sissejuhatav lõik on sisu kokkuvõte ja kuna sisu on juba viidatud (vähemalt peab olema), siis pole kokkuvõttele viiteid vaja. Kas definitsiooni võib lugeda faktiks? Sest faktid ei ole autori õigusega kaitstud.Kyng (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:05 (EET)

ei pea silmas Su arvatut, vaid üksnes mõiste määratlust--Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 15:44 (EET)

Tõepoolest, fakte (või ka mõisteid) autoriõigus ei kaitse, kyll aga kaitseb see täpset sõnastust. Yht fakti saab sõnastada või kirjeldada ysna mitut moodi. Samas ei ole yhe või paari lause tsiteerimine probleem, kui allikale viidatakse. Loomulikult oleks parem otsida rohkem kui yks allikas, eri definitsioone kõrvutades tekib mõistest parem ylevaade. Kõigi mõistete puhul ei pruugi mitut eestikeelset allikat siiski käepärast olla. Samas pole kuigi hästi põhjendatud ka uskumus, et muudesse allikatesse koostavad definitsioone tyhja koha pealt erilised inimesed, kelletaolisi Vikipeedias ei ole ning kes midagi kunagi ei tõlgi, seepärast ei ole mõtet ka ise uusi määratlusi kirjutada. --Oop (arutelu) 19. märts 2012, kell 12:55 (EET)

No jah üksikute lausete (eriti veel kui mõistete) tsiteerimisega ei tohiks korrektselt viidates tõesti probleeme olla. Nii, et jõudu kõigile Vikipeediasse autoriteetsete definitsioonide lisamisel --Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 15:40 (EET)

Mõnes kohas on ju kolm-neli lõiku. Kas need ülejäänud on ümber sõnastatud? Eelkõige on meil minu arust see eelis, et me saame ruumipuudust kartmata asju selgelt esitada. Ilma sulgude, lühendite ja poolikute lauseteta. Kui esimeses lauses on kahes kohas sulud, ega selgu, miks, siis minu arvates pole see selge definitsioon. Või näiteks, miks on täpne ja ainumõeldav selline definitsioon: Haisulukk ehk vesilukk on torustiku käänik või pudeljas vaheosa osa, mis tõkestab haisu pääsemise kanalisatsioonist ruumi? --Epp 19. märts 2012, kell 15:53 (EET)

Üldiselt olen ma ainult definitsiooni osas sõnasõnaliselt kopeerinud. Teiste lausete puhul ainult üksikuid fraase (või väga harva hea ja lühikese lause puhul otsesõnastust). See definitsioon on EKSS ja EE kokkupanekul saadud moodustis (NB! parandsin definitsioonis oma lohakusvea)--Bioneer1 (arutelu) 19. märts 2012, kell 17:19 (EET)

Nojah, eks see on üks neid asju, mille suhtes me jäämegi eri meelt olema. Ma tegelikult seadusi ei viitsi tundma õppida ega räägigi niivõrd autoriõiguse seisukohalt, vaid pigem Vikipeedia loetavuse seisukohalt. --Epp 19. märts 2012, kell 17:58 (EET)

Sõnastuse muutmine ei tohiks mõtet vähem adekvaatseks ega autoriteetseks teha. Ma ei näe vajadust allika sõnastuses kinni olemiseks. Vahest siis kui määratlus on tõesti väga täpseks lihvitud ja teisiti on raske sõnastada. Ümbersõnastamine võiks tähendada mõtte edasiandmist oma sõnadega, mitte üksikute sõnade muutmise vaeva. Kopeerimine ja mäng sel piiril, kas autori õigusi rikutakse või mitte, ei jäta üldiselt head muljet. 193.40.10.181 19. märts 2012, kell 20:03 (EET)

Juhul, kui sõnastuse muutmine tõesti täiesti võimatu on, siis võiks kasutada juba tsiteerimist: Vastavalt EE-le on X "...". evwikis on seda varianti kasutatud nt. Encyclopædia Britannica jms. definitsioonide puhul. Mõnikord vist ka siis, kui X definitsiooni ümber on vaidlused (mitte ainult vikipeedias) ja vaja on näidata erinevate autoriteetsete allikate definitsioone.--Kyng (arutelu) 19. märts 2012, kell 20:08 (EET)

See ei ole vajalik juhul, kui definitsioon on väga lihtne, nagu näiteks ruudu definitsioon. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 02:22 (EET)

Ma ei mõtlegi lihtsaid definitsioone: pigem selliseid vaieldavaid.--Kyng (arutelu) 23. märts 2012, kell 08:45 (EET)

Ka minu meelest ei jäta kopeerimine jne head muljet. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 02:22 (EET)

Kas ei ole siis viki põhimõtetes kirjas, et kopipeist on mõeldamatu? Kuidas nüüd siis ühe adminni tegevust ei peatata, kui ta kopipasteerib? Kas peaks adminnide tagandamisele mõtlema hakkama? Ave Maria (arutelu) 1. aprill 2012, kell 15:21 (EEST)

Kopeerimine-kleepimine on võimalik ka ilma admini staatuseta ja IP alt. Üritaks mingi kokkuleppe leida.--Kyng (arutelu) 1. aprill 2012, kell 15:53 (EEST)

On jah võimalik ka IP alt. Seda enam peaks iga admin ju järgima põhimõtteid. mis kokkulepet enam vaja on, kui viki põhimõtteid järgitakse? Ave Maria (arutelu) 1. aprill 2012, kell 16:01 (EEST)

Ühe vikipedisti vaatenurk

---

EKSS-i järgi on definitsioon mõiste (esemete v. nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus (oluline on siinpuhul tähelepanu pöörata sõnale TÄPNE (selle sama EKSS-i järgi on täpne täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta)).
Kui autoriõiguse seadus ütleb, et faktide osas intellektuaalomandit ei teki, siis minu meelest ei ole kopeerimine antud juhul probleem. Ei ole tarvis hakata kunstlikult vigadeta (nagu ütleb EKSS) teksti ümber tegema (a la otsima sünonüümisõnastikust samatähenduslikke sõnu, vahetama lausete järjekordi jne), kui keegi on selle peensuseni lihvinud. Küsimus on tavaliselt ikkagi selles, et kas need, mis on definitsiooniks kuulutatud, ka päriselt definitsioonid on, kas nad tõesti kirjeldavad viimseni (täpselt, ainuvõimalikult, peensusteni – kuidas iganes soovite) ära mingi olukorra, nähtuse vm.
Ja veel üks mõttekoht. Oletame, et ma olen otsustanud mingi definitsiooni, näiteks "deporteerimine" kõikvõimalikud seletused kirja panna mingisse leksikoni. Neid seletusi on sadu ja sadu lehekülgi. Olen seejuures ära kasutanud kõikvõimalikud sünonüümid, metafoorid, eufemismid jm keele rikkalikud nüansid. Kas ma olen sel juhul selle mõiste täielikult enesele patenteerinud? Vikipedistid peavad siis tulema alandlikult minu juurde paluma, et kas nad ehk võiksid ühe definitsioonidest ilma tasuta (autor tahab ju oma töö eest tasu saada!) oma entsüklopeedia tarvis kasutusele võtta, sest "vabaks kasutamiseks" seletust enam ei leidu. Keegi hull tegelane on lihtsalt kõik definitsioonid endale krahmanud... --kanakukk (arutelu) 1. aprill 2012, kell 16:25 (EEST).

---

11 sõna on alampiir millal autoriõigused võivad kehtida?

Nagu aru saan, see kehtib siiamaani. Allikas--MärgRätik (arutelu) 24. aprill 2012, kell 16:52 (EEST)

See tõlgendus on seotud ysna konkreetse kontekstiga, mille laiendatavus Wikipediale on mitmes punktis vaieldav. Mina seda suure hurraaga reegliks ei kuulutaks. Aga kui definitsioonidele yleyldse autoriõigus kehtib (mis ei ole enesestmõistetav), võib minimaalne sõnade arv muidugi ysna pisikeseks tõmbuda. (Muuseas, seaduslikuks kaitseks vajalik miinimumsuurus võib Eestiski olla ysna tilluke. Varrak on kaubamärgistanud fraasi "101 Eesti". See on kyll täiesti teine valdkonad, kuid näitab juristide mõttelaadi.) --Oop (arutelu) 24. aprill 2012, kell 17:38 (EEST)

See allikas ei räägi ju mingist alampiirist. Programm lihtsalt kasutas 11 sõna ja kohtu hinnangul võis sinna sisse mahtuda ka sisu, mis võiks allika autoriõigusega kaitsmise vääriliseks teha. Ja iga üksikjuhtumi üle otsustab kohalik (meil siis Eesti) kohus.--Kyng (arutelu) 24. aprill 2012, kell 19:52 (EEST)

Mõtisklus vene transkriptsioonist ehk 'Я'

Miks ma selle tähe juurde tagasi tulen, on see et siinses vikis on üha sagedamini hakatud transkribeerimisel kirjutama nime lõpuski ja ehk siis Marija jne. Samas, aga reeglistikus on kirjas (tsitaat) väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga (Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia) (tsitaadi lõpp). Ütlen ausalt mina neid nii ka kirjutaksin ja ilmselt nii teeksid veel mõned. Samas mõned (või paljud vikipeedia) kaastöölised kirjutavad aga Jevgenija, Lidija jne. Nüüd on minul küsimus miks me peaksime kirjutama 'ja', kui me kirjutame Novosibirsk jne arvestades erandit (tsitaadi algus)Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva с-i võib asendada ühekordse s‑iga (tsitaadi lõpp). Sest tegelikult ju reeglistiku järgi tuleb ka see nimi kirjutada Novossibirsk, aga arvan, et nii ei kirjuta mitte keegi. Miks me ühe koha peal veame näpuga rida ja teise koha peal mitte? Ehk siis miks me ühe koha peal lubame erandit ning lausa nõuame seda ja teise koha peal seda kohe üldse nagu ei taha lubada? -- Ahsoous (arutelu) 23. märts 2012, kell 20:01 (EET)

Mõlemal juhul järgime keelekorraldajate soovitusi. Peeter Päll on kinnitanud, et me peaksime kasutama j-i, sest meil on entsüklopeedia. Novosibirski nimekuju on KNAB-is. Nähtavasti see reegel üldisel kujul ei pruugi töötada, sest liitsõnalisuse üle pole alati kerge otsustada. Andres (arutelu) 24. märts 2012, kell 07:46 (EET)

Loe reeglid läbi ja saad aru, et järgimine on kahjuks valikuline. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 09:31 (EET)

Kusjuures, eks tänu nendele transkriptsioonireeglitele võib aeg-ajalt ja päris tõsiselt sõimata saada (näiteks Xenia on ikkagi Xenia ja mitte Ksenija) -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 09:51 (EET)

Ei saa kummastki aru. Andres (arutelu) 27. märts 2012, kell 07:19 (EEST)

Olümpiamängude kategooriad

[Kopeeritud artikli John Kuck arutelust]:

Olümpiavõitjate üldkategooriat praegu ei ole, kas selle peaks tekitama? Praegu on eraldi vist ainult Kategooria:Eesti olümpiavõitjad.--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 00:22 (EET)

Minu arust peaks. Riigiti. Aga ma ei tea, mida spordifännid arvavad. --Oop (arutelu) 24. märts 2012, kell 01:07 (EET)

Nii ligikaudse hinnangu kohaselt (ei viitsind täpsemalt midagi uurima hakata) võiks suviste ja talviste olümpiate võitjaid olla midagi isegi üle viie tuhande (kergeraks vist juba üksi on mingi tuhande kanti)... Seega kui need üldse teha, siis ilmselt riigiti. Nüüd aga edasi... olümpiamängude kunstikonkursid... alpinism (ka sellisel alal on olümpiakuldmedaleid välja antud)... Siis muud asjad... noorteolümpiamängud (need toimuvad vististi samuti ROK-i egiidi all) paraolümpia... minugi poolest siit siis edasi minnes maleolümpia, bridžiolümpia, läheb keeruliseks, aga võib-olla ju iseenesest huvitav info, aga igaljuhul tuleb taoliste kateooriate tegemisel väga täpne ja üheselt mõistetav tekst kategooria päisesse panna. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 01:47 (EET)

See oleks tõesti suur töö. Võrdluseks üks ingliseviki ülemkategooria: en:Category:Olympic medalists--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 02:14 (EET)

Kas bottidega tööd kuidagi lihtsustada ei saa? Paljudel on näiteks mallid, neid oskab isegi bot kasutada. --Oop (arutelu) 24. märts 2012, kell 14:27 (EET)

Erileheküljed

Eri:Edasipääsuta leheküljed näitab 2009. aasta nimekirja. Juures on märkus "Lehekülje uuendamine ei ole hetkel lubatud ning andmeid ei värskendata." Miks?

2009. aastast on ka leht Eri:Oodatud leheküljed, samuti Eri:Vähim muudatusi.--Morel (arutelu) 24. märts 2012, kell 04:05 (EET)

teadur.ee

Ilmselt pole see just päris õige koht kirjutamiseks, aga ma hetkel paremat ei leidnud. Seega, alustan algusest. Olles siiski ka Tea entsüklopeedia kasutaja, vaatasin eile millal siis lõpuks 8. köide välja peaks tulema ja juhuslikult jäin otsa jõllitama ka sellisele lehele nagu teadur.ee. Kes pole kuulnud, siis see on Tea laste- ja noorteentsüklopeedia edasiarendus veebis. Et ma sinna lähemalt sisusse lähemalt uurima ei saa või ütleme et ei raatsi minna, siis vaatasin asja niiütelda eelvaate režiimis. Paistab suht ilus moodustis olema, kasutajaliides tundub olema esmapilgul ka mugavam kui suurel entsüklopeedial. Mõtlesin, et vaatan siis ka palju seal artikleid kokku on. Sain 1749. Tundub ju suht väike arv Vikipeedia kõrval olema, aga... Nendest sealsetest märksõnadest, on meil siin artiklitega esindatud umbes täpselt 90%. Järeldusi võib igaüks ise teha. -- Ahsoous (arutelu) 24. märts 2012, kell 15:04 (EET)

Küsimus: kasutaja alamlehtede kustutamine

Mul on kasutajalehel teksti ettevalmistamiseks loodud mõned alamlehed. Juhul kui mul neid enam vaja pole, siis kuidas nendest alamlehtedest lahti saab? --Puuslik (arutelu) 25. märts 2012, kell 17:26 (EEST)

Paned alamlehele kustutamise malli {{kustutada|}} ja annad kustutamisesoovist mõnele administratorile teada. Valju (arutelu) 25. märts 2012, kell 18:33 (EEST)

Tänan, siis on asi selge. --Puuslik (arutelu) 25. märts 2012, kell 19:08 (EEST)

Soovitav on valida mõni aktiivne admin. Meil on mõni aastate vältel ka suikunud. --Oop (arutelu) 26. märts 2012, kell 00:09 (EEST)

Läti 100 (kyll saame läbi Lätita)

Kuna Eestis teatakse Lätist yldiselt kahetsusväärselt vähe, on Vikipeedial hea võimalus seda viga parandada. Sel otstarbel panen pysti lehekylje loendi jaoks 100 olulisemast artiklist Läti, selle ajaloo ja kultuuri kohta: Vikipeedia:Läti 100. Kui saame kevadeks loendi valmis, võime kuulutada välja Läti-teemalise suve ja sygiseks artiklid vähehaaval valmis treida. Lootsin ka Läti vikipediste kampa meelitada, aga nad soovitasid meil turismiportaalidest infot otsida ning teatasid, et lätikeelne Wikipedia ei tegele Läti kajastamisega. Seega proovime ise hakkama saada. Eesti kohta me niisuguse loendi ju tegime (ja mõne muu Wikipedia rahvas on sellest täitsa huvitatud, loodan lähipäevil arutada artiklivahetust nt ukrainlastega), kyll saame jagu ka Lätist. --Oop (arutelu) 29. märts 2012, kell 12:36 (EEST)

Aga millega lätikeelne Vikipēdijā siis tegeleb? -- Ahsoous 29. märts 2012, kell 13:36 (EEST)

Mine kysi, mina nyyd ka ei tea. --Oop (arutelu) 30. märts 2012, kell 01:58 (EEST)

nende kogukond seal Lätis paistab olevat parasjagu pisuke. nad ei ytelnud otse, et ei tegele Läti kajastamisega. sealne administraator Xil ytles, et ei tegele yksnes Läti kajastamisega. igatahes nende yldises arutelus on nyyd link siinsele loendile, Xil arvas, et võivad siinset loendit täiendada. -- Ohpuu (arutelu) 2. aprill 2012, kell 12:40 (EEST)

Autoriõigused töödeldud pildil

Ma tegin eesti keelse tõlke maailma rahvastiku pildi legendile (http://www.ziemiaprzyszlosci.pl/samochody//w/et/Pilt:Populatsioonitihedus_legend.png). Ma sattusin segadusse ja panin, et pilt kuulub mulle. Kas ma oleks pidanud panema, et kuulub NASAle? Kas ma võin üldse muuta pildi eesti keelseks julmalt? Internetis uurides peaks nagu olema OK, kuna see konkreetne pilt otseselt autoriõiguste alla ei lähe (kui NASA pilt pole märgistatud, siis nad loobuvad autoriõigustest vms). Originaalpilt. Kui vaja, siis võtan maha. Oleks kena kui inimesed, kes asja tunnevad, kommenteeriks.--MärgRätik (arutelu) 30. märts 2012, kell 15:36 (EEST)

Võib-olla ainus, mille kallal norida saaks, on see, et oleks võinud valida mingi muu litsentsi (kusjuures ei teagi millise, kas NASA või public domain). Aga maha võtmiseks või kustutamiseks küll põhjust ei näe. --Jaan513 (arutelu) 1. aprill 2012, kell 11:01 (EEST)

Autoriõiguste rikkumine.... ja siis?

Tere! Mind imestab, et eesti Vikipeedias ilmselt mitte midagi ei juhtu, kui artikkel on mujalt kopeeritud. Näiteks August von Kotzebue on juba mitu aastaid Võimalik autoriõiguste rikkumine! Aga miks sõnadele ei järgne tegusid? (kustutamine). Fransvannes (arutelu) 1. aprill 2012, kell 23:40 (EEST)

Võib-olla seepärast, et kogu artikkel ei ole maha kirjutatud? Muidugi tuleks see teiste allikate põhjal ümber kirjutada ja ümber sõnastada, aga inimesi on vähe.--Morel (arutelu) 1. aprill 2012, kell 23:45 (EEST)

Probleemiks võib olla ka see, et pole selge, kas on tegu autoriõiguste rikkumisega. Meil napib inimesi, kes asjaga järjekindlalt tegeleksid. Andres (arutelu) 2. aprill 2012, kell 07:10 (EEST)

On ilmselge, et algversioon oli täiesti mahakirjutatud. Praegune artikkel on algse teose kohandus. Ka ümber sõnastamine on autoriõiguste rikkumine, eks? Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 10:38 (EEST)

See nüüd sõltub natuke. Mõne sõna asendamisest päris ei piisa, kuid kui mõtted on ikka teiste sõnadega edasi antud, siis ei ole autoriõiguste rikkumine. Vastasel korral oleks refereerimine täiesti võimatu tegevus.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2012, kell 10:55 (EEST)

nagu ikka peame eristama sõna-sõnalt mahakirjutamist(copy-paste) ja tõsielusündmuste ja üldteada-tuntud üksikasajade kajastamist, viimaste puhul „tavaliselt” erilisi valikuid kirjalikul kajastamisel pole. suwa 2. aprill 2012, kell 11:25 (EEST)

Selles artiklis on terved lõiged muutumatult seisma jäänud, aastaid pärast autoriõiguste rikkumise ülesmärkimist. Teised lõiged on minu meelest algse teose kohandused. Näeb, et siin lihtsalt oodatakse. Seega on autoriõiguste rikkumine siin praktiliselt vaba. See lähenemisviis mõjutab kahjuks ka teisi Vikipeediaid, niipea kui mittevaba materjal tõlgitakse. Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 12:04 (EEST)

Ega siin tegelikult muu ei aitagi, kui iga kahtlane tekst (ilma viiteta) lihtsalt maha võtta, aga siis kasvaks viki aeglasemalt (küsimuskoht: kas tahame kvaliteeti või kvantiteeti?). Ilmselt kui keegi kohtusse kaebab, siis lihtsalt sel juhul likvideeritakse asjaomane autoriõiguse rikkumine. Üldiselt on muidugi seda teksti meie vikis üksjagu, mis on maha kirjutatud, lihtsalt ei jõua jälgida ja ei leia allikaid (paberkandjate puhul)--Bioneer1 (arutelu) 2. aprill 2012, kell 16:31 (EEST)

Kvaliteeti tahaks. Suur mass lolli laga ei aita kedagi.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2012, kell 18:51 (EEST)

Nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti, aga muidugi mitte kumbki autoriõiguste omanikkude arvel. Fransvannes (arutelu) 2. aprill 2012, kell 21:16 (EEST)

Jah, sellisele asjale ei tohiks olla õigustust (a la kvantiteet on tähsam, ümbersõnastamine on liiga keeruline, mõni sõna pole maha kirjutatud, keegi nagunii kohtusse ei kaeva). Jääb vaid üle tuhka pähe raputada. Veel hullem lugu on praegu piltidega, mis rikuvad autoriõigust või mille puhul puuduvad igasugused andmed nende vaba litsentsi alla kuulumise kohta. Loodetavasti saab siin äärmusinklusionismi valitsemine kunagi läbi ning küllap siis leidub ka rohkem kasutajaid, kes saavad ja tahavad autoriõigusega seonduvaga tegelda. Mis ümbersõnastamisse puudub, siis tuleks ehk ka kuskil abilehel rõhutada, et see peaks tähendama mõtte oma sõnadega edasiandmist ning kindlasti mitte kellegi teise kirjutatud teksti kopeerimist ja siis selles sünonüümisõnastiku abil mõne sõna muutmist. Kärpisin Kotzebued, nüüd vajab artikkel toimetamist, sest üks vähemoluline seik võtab ebaproportsionaalselt palju ruumi. 193.40.10.181 2. aprill 2012, kell 23:31 (EEST)

Isegi selge pole see, et kui EE-st kirjutad nt 7 lauset täpselt maha ja viitad korrektselt, et kas on JOKK või pole. Kõhutunne ütleb, et kohtus ei võidaks; rääkimata heast tavast või eetilisusest--Bioneer1 (arutelu) 3. aprill 2012, kell 00:35 (EEST)

"Liivakast"

Märkasin täna esmakordselt, et ingliskeelses Wikis on sisseloginud kasutajate kasutusse tekkinud Username ja My talk kõrvale lisavõimalusena My sandbox — tundub küll väga mugava ja aega kokkuhoidva vahendina, ehk mahuks ka eestikeelsesse Vikisse Arutelu ja Eelistuste vahele selline ära?
Lisavõimalusena veel ka: For a sandbox of your own, create it here; you can also add My sandbox to your userpage for easy access. --Toivo (arutelu) 2. aprill 2012, kell 15:00 (EEST)

Poolt, väga mõistlik ettepanek, saab kiiremini harjutama hakata, mitte ei pea kõike ise otsima!, ja mitmes teises wikis tekitatakse kasutaja aruteluleht koheselt koos vajalike viidete-juhenditega. :) suwa 2. aprill 2012, kell 15:31 (EEST)

Liivakasti poolt olen küll. Automaatset arutelulehte ei poolda.--Morel (arutelu) 2. aprill 2012, kell 15:34 (EEST)

Tehnilist infot on siin: en:Help:My sandbox. Selle peaks lisama kasutajaliidese tööriistade hulka. Ilmselt ka mõne malli tõlkima. Noh, tehnilise taibuga adminid? --Morel (arutelu) 3. aprill 2012, kell 00:54 (EEST)

Ühise liivakasti päises on link, mille abil saab oma liivakasti luua. --Epp 3. aprill 2012, kell 08:19 (EEST)

Jah, aga vaikimisi isiklik liivakast oleks lihtsamini leitav.--Morel (arutelu) 3. aprill 2012, kell 11:10 (EEST)

Vaikimisi oleks tõesti lihtsamalt leitav; olemasolev töötab ka;

mo meelest üsna kasulik, iseäranis uute artiklite kirjutamisel (teiskeelseid ei saa kasutada, sest nt mallid jm erinevad) — teed eraldi aknas lahti ja muudkui kirjuta, kirjuta, kirjuta..., kustuta, kustuta, kirjuta... --Toivo (arutelu) 14. aprill 2012, kell 08:57 (EEST)

Kustutamine

Kas kõikide nende eile kustutatud artiklite puhul oli selge, et pidi kustutama? Sellisel juhul tuleb kustutada ka lingid, mis neisse viivad. --Epp 6. aprill 2012, kell 11:19 (EEST)

Jah. --Oop (arutelu) 7. aprill 2012, kell 01:12 (EEST)

Tõlkeettepanek

Järgnevatel teemadel võiks artiklid tekitada: [6]

Need pildid lähevad üles Narva Muuseumi koos meie WLM piltidega ja QR-koodide kaudu saaks linkida vikiartiklitele (QRpedia). Ivo (arutelu) 15. aprill 2012, kell 20:58 (EEST)

Samas võib julgelt üle kontrollida ka selle, et mis on vene ja inglise keeles nende Eesti objektide kohta kirjutatud [7] Ivo (arutelu) 15. aprill 2012, kell 21:03 (EEST)

Esmajoones on lühiartikleid vaja nendele piltidele vastavate artiklite kohta (need pildid on Narva näitusel):

• Pilt:Dacha_Dyrnovo 05.jpg - Дача Дурново
• Pilt:Мечеть Санкт-Петербурга. Майолика портала.jpg - Соборная мечеть
• Pilt:Готическая капелла, парк Александрия, Петергоф.jpg - Церков Ал. Невского (Готическая капелла)
• Pilt:Дворец Великого князя Алексея Александровича, наб Мойки 122, Санкт-Петербург.jpg - Дворец вел. кн. Алексея Александровича
• Pilt:Пожар Троице-Измайловского собора, СПб, 24.08.2006 - ангелы.jpg - Пожар Троице-Измайловского собора
• Pilt:Cобор Троицкий (Измайловский). Ника.jpg - Собор св. Троицы
• Pilt:Исаакиевский собор Иней.jpg - Исаакевский собор (зимой)
• Pilt:Мост Палладиев (Сибирский или Мраморный).jpg - Палладиев мост
• Pilt:Смольный монастырь.png - Смольный ночью
• Pilt:Петропавловская крепость в Санкт-Петербурге.jpg - Петропавловская крепость (расцвет)
• Pilt:ПАВИЛЬОН КАТАЛЬНОЙ ГОРКИ 6.jpg - Павильон катальной горки
• Pilt:Новодевичье кладбище, монастырь Воскресенский Новодевичий, Санкт-Петербург.jpg - Новодевичье кладбище
• Pilt:Уткина дача, главный дом.jpg - Усадьба "Уткина дача"
• Pilt:Большой Дворец, Церковный корпус 2.jpg - Большой Петергофский Дворец, Церковный корпус
• Pilt:Спас на Крови Зимнее утро.jpg - Зимнее утро. Вид на собор Воскресения Христова
• Pilt:SPB_000039.jpg - Мало-Калинкин мост.
• Pilt:Никольский рынок.jpg - Никольский рынок
• Pilt:Храм Спаса на крови 7.jpg - Собор Воскресенья Христова
• Pilt:Стрелка Васильевского острова, закат.jpg - Стрелка Васильевского острова, закат

Võib muidugi ka terve artikli tõlkida ja sellega tõlkevõistlusel osaleda... --WikedKentaur (arutelu) 22. aprill 2012, kell 11:57 (EEST)

Maa päev

233 minutit Maa Päevani:

Earth Day is a day early each year on which events are held worldwide to increase awareness and appreciation of the Earth's natural environment. Earth Day is now coordinated globally by the Earth Day Network, and is celebrated in more than 175 countries every year. In 2009, the United Nations designated April 22 International Mother Earth Day. Earth Day is planned for April 22 in all years at least through 2015.

... --Toivo (arutelu) 21. aprill 2012, kell 20:06 (EEST)

Parandused aadressilt 213.35.145.58

Täna on aadressilt 213.35.145.58 (lahte.edu.ee) tekkinud mõned lisad artiklitesse. Eemaldasin mõned, kuid ehk peaks selle IP'ga midagi ette võtma? Kooliga ühendust võtma ja paluma neil kontrollida, kes õpilastest ennast wikipedias välja elab.

Blokkisin. Aga kooliga suhtlemine ei teeks ka paha. --Oop (arutelu) 24. aprill 2012, kell 16:11 (EEST)

Hispaania Wiki

...vorming paistab täies ulatuses maas olevat, st, kõik artiklid on Times New Roman kirjas ja CSS praktiliselt puudub, lihtsalt tähelepanek... --Toivo (arutelu) 23. aprill 2012, kell 19:59 (EEST)

Loe veel

Bänneris on "Meie uuendatud kasutustingimused jõustuvad 25. mail 2012 aastal. Loe veel. Kuna see on igal lehel pakun et seal võiks olla kas "Täpsem info..." või "Lähemalt...". Loe veel on see, et ma nagunii juba "loen" seda lehte "read more" inglise keeles jätab ära [about it], mis on ajus normaalne. Eesti keeles "Loe [selle kohta] veel" nii normaalne ei ole. Pole just elu ja surma küsimus, aga ma saan mikrofrustratsiooni alati kui keegi "read more" >> "loe veel" tõlke teeb. -- 84.50.124.62 26. aprill 2012, kell 20:08 (EEST) (Irve)

Bot flag for JYBot

• 1. Operator  : Javadyou
• 2. Automatic or Manually Assisted : Automatic
• 3. Programming Language(s)  : Python (pywikipedia)
• 4. Function Summary  : Interwiki
• 5. Edit period(s)  : Daily
• 6. Edit rate requested  : 1EPM at most
• 7. Already has a bot flag (Y/N)  : Yes,on over 30 wikis, see here
• 8. Function Details  : Bot will patrol recent changes and add, remove, or modify interwiki links in autonomous mode.

I make some test edits.Regards Javadyou (arutelu) 4. mai 2012, kell 10:42 (EEST)

Please use Embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other Wikis.

 ? suwa 4. mai 2012, kell 11:43 (EEST)

Ok,Thanks.Javadyou (arutelu) 4. mai 2012, kell 22:10 (EEST)

Bot status granted. Andres (arutelu) 5. mai 2012, kell 01:25 (EEST)

Article translation request

I am trying to find someone who can help to translate User:Russavia/Polandball into Estonian. If anyone could help with that, it would be great if you could drop me a message on email (russavia.wikipedia@gmail.com) or on my Commons talk page (Commons:User_talk:Russavia). All editors have my permission to edit the article at User:Russavia/Polandball to do the translation.

The article already exists on Russian, Spanish, Catalan, Arabic, Dutch, Greek, Swahili, Persian, etc Wikipedias. Any help with translating this article would be greatly appreciated

In return for a translation of the article, I will upload 50 new Estonian-related images to Commons, from a range of subjects. Russavia (arutelu) 11. mai 2012, kell 02:16 (EEST)

Article deleted on English Wikipedia , and author banned for creating attack pages Now tries to copy the attack pages on other wikis--CharlesIckens (arutelu) 12. mai 2012, kell 01:49 (EEST)

Kultuurimälestised Vikipeediasse 2012 - koosolek

Tere! Viimane aeg on hakata selleaastast kultuurimälestiste võistlust korraldama. Eelmisel aastal läks meil ju hästi :) (http://wikimediaeesti.wordpress.com/2011/11/20/fotovoistluse-kultuurimalestised-vikipeediasse-voitjad/)

Igaüks, kes tahab kaasa aidata, kas või ainult hea sõna või kasuliku ideega, on oodatud korraldusmeeskonda! Mida rohkem aga endast annad, seda suurem on pärast rahulolu. Eelmise aasta korraldusmeeskond ja uued liitujad, kirjutage palun mulle, mis päevadel järgmise nädala jooksul sobiks teile osaleda Skype'i-koosolekul (kellaaeg saab olema õhtune, nt 7 või 8). Adeliine 16. mai 2012, kell 18:04 (EEST)

EE mall

Tegin viimasele Eesti Entsüklopeediale viitamise lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks malli {{EE}}. Kasutage ja avaldage arvamust vormistuse detailide osas.--Morel (arutelu) 19. mai 2012, kell 03:14 (EEST)